Müüt 

Ekspositsioonis jaguneb müüdi teema kahe ruumi vahel, millest esimesse sisenedes püüab juba eemalt pilku Evald Okase jõuliselt kujutatud võitlev Kalevipoeg. Nii nagu Okas on ka mitmed teised Eesti kunstnikud Kalevipojast kui ühest rahvusliku liikumise sümbolist innustatuna vorminud omanäolisi kangelaskujusid: Oskar Kallis, Kristjan Raud, Alo Hoidre jpt.

Rahvusromantism saabus uues kuues Eesti kunsti 1980. aastatel, mil tõuseb taas fookusesse identiteediloome vajadus. Teoste mütoloogilise ainese ja uudse vormikeele poolest tõusid noorte kunstnikena esile Jaak Arro ja Epp-Maria Kokamägi. Ado Lille teos „Kiri III“ oma hõõguvalt punase värvilahendusega paneb mõtlema igavikulistele kirjutistele, mis inimkonna kultuuriloos kesksel kohal. Tänaseks on teadus see, mis püüab maailma mõista ja seletada, kuid müüdid on seletamise kõrval alati olnud ka inimliku eksistentsimõistmise väljendus. 

Teine müüdi teemasaal on kantud religioossest temaatikast, mis ka oma ruumilahenduse poolest meenutab justkui väikest kabelit. Pika ja peenikese akna ühel küljel on Jüri Arraku poolt naivistlikult kujutatud kroonitud Kristus ristil, mille kõrval Peeter Mudisti udusse mässitud impressionistliku võbelusega maalitud tuntud piibliloo motiiv „Ristilt võtmine“. Vastasseinas on märgilisel kohal teise Eesti kunstiloos tuntud värvidega modelleerija Tiit Pääsukese teos „Altar“. Saskia Kasemaa pannoo “Muusika“, mis valmis Leppo Mikko juhendamisel ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lõputööna, paneb teoste taustal ka oreli kujutuslikult kõlama.

Mary-Ann Talvistu