Aastaring

Maastike suur osakaal Viinistu Kunstimuuseumi kogus peegeldab selle žanri populaarsust Eesti kunstnike hulgas (vähemalt 1960. aastateni). Loodus on kahtlemata olnud kättesaadavaim motiiv natuurist maalimiseks, pakkudes nii elamuslikke väljasõite kaunitesse paikadesse kui häid võimalusi õppestuudiumiteks valguse ja värvi suhete tundmaõppimisel. Seda üllatavam on natuurist maalimiseks ebamugava talve piltide märkimisväärne hulk kollektsioonis. Nende abil joonistubki maastikest terve looduse aastaring, mille igal sesoonil on oma tunnuslik värvipalett. Vast kõige ilmekamalt kirjeldavad seda Tartu kunstnikepaari Elmar Kitse ja Linda Kits-Mägi sarnases impressionistlikus laadis maastikud. Kitse “Kevades” näeme küll läbematuid suplejaid, kuid võrdluses Kits-Mäe “Suve” päikesekuuma rohelusega, loovad siin ilma karged, kohati veel külmasinakad toonid. 

Oranžirohke sügise juhatab sisse Eerik Haameri tilluke, kuid selle aasta-aja karmi ja mudast poolt veenvalt kujutav “Tõde ja Õigus”, hääbuva värviilu nukraid varjundeid annab edasi Jaan Koorti linnavaade. Talviste maastike hulgas on uhkeid suuri pilte, kuid endisaegseid paksu lumega talvesid paneb ehk kõige enam igatsema vene realistliku koolkonna kohaliku esindaja Andrei Jegorovi väikeseformaadiline “Talvehommikul”. Külma aja pildirea lõpetab Raul Rajangu “Tervitus presidendile” – samuti nostalgiamõõtmega assamblaaž lahkuva luigega, kelle lennusuund osutab näitusesaalis küll paraku itta.

Kädi Talvoja